llustratsioonid "Eesti majad ja suvekodud maailmas"
Haapsalu lasteraamatukogu
veebruar - märts 2026
Pildiseeria
“EESTI MAJAD JA SUVEKODUD MAAILMAS”
on loodud ESTO 2025 toimkonna tellimusel, et illustreerida 2026. aasta seinakalendrit, mis oli 2025. aasta ESTO päevade meene.
Seda projekti joonistama hakates oli minu jaoks suur üllatus, et Eesti maju on maailmas nõnda palju. Lisaks veel hulganisti suvelaagreid ja suvemaju. Kalendripiltide majade ja suvekodude osas valiku tegemine oli paras pähkel. Katsusin alguses säilitada “globaalset” tasakaalu, et igast maailma nurgast oleks võrdne esindatus. Päris hästi see ei õnnestunud, sest ESTO 2025 tiimis oli tugev Rootsi esindatus ja sestap saime üsna mitu Rootsi maja, mis “tingimata pidid olema joonistatud”. Sellest polnudki lugu, sest igal kohal ja majal oli nii põnev ajalugu, millesse süüvida. Minu jaoks oli muljetavaldav kodumaalt lahkunud ja põgenema sunnitud eestlaste pühendumus eestlaste kogukondade hoidmisele ja selle tarbeks kinnisvara arendamisele.
Majade joonistamisel meeldib mulle leida ja tabada nende kohtade olemust. Et ma ise poole aastaga maailmale tiiru peale ei jõudnud teha, siis kasutasin pildimaterjale. Neid sain ma põhiliselt Eesti majade kodulehti ja Facebooki lehti läbi kammides. Vähesel määral sain pilte ka otse Eesti majadega seotud inimeste käest ning väga palju abistasid mind Google Mapsi tänavavaated. Et enamik fotomaterjali on tehtud inimestest ja hooned on vaid taustaks, siis justkui iseenesest sattusid osad fotodel olevad inimesed ka joonistatud piltidele. Samuti sain Eesti majade kodulehtedelt inspiratsiooni sündmuste jaoks, mida joonistustel kujutada. Kõige enam oli esindatud Eesti Vabariigi aastapäev, jaanipäev, jõululaat ja emadepäev. Tihti tehakse sauna, lauldakse kooris, tantsitakse rahvatantsu, viiakse läbi lasteringe ja tehakse verivorstide ja muude eesti toitude valmistamise talguid.
Siin, Haapsalu Lasteraamatukogus, on nende piltide esimene avalik näitusel esinemine. Minu jaoks seostub Haapsalu Eesti linnadest kõige rohkem traagilise 1945. aasta põgenemisega. Küllap meie ühe tuntuma pagulase, Ilon Wiklandi, loo tõttu. Seetõttu tundus sümboolne, et siinne rahvas saab näha esimesena, milliseid vahvaid paiku on rajanud kodumaalt lahkunud kaasmaalased üle terve maailma.
Illustratsioonid "Nõmme majad"
Nõmme LOV infosaali galerii
september - oktoober 2025
Käesoleval näitusel on väljas Nõmme maju ja miljööd kujutavad tööd, mis on loodud aastatel 2020 - 2025. Need on sündinud tihedas koostöös kunstniku ja tellijate vahel. Töö algab tavaliselt koos pildisoovijaga portreteeritava maja ümber jalutamisest ja fotografeerimisest. Tellija- poolne soov määrab enamasti pildil kujutatud hoone rakursi, aasta-aja ja inimesed-loomad-linnud-esemed. Minu poolt tulevad nüansid: huvitavad arhitektuursed detailid, põnevad taimed ja iseloomulik ümbrus ja mõnikord ka pildil aset leidev sündmus. Katsun anda edasi ruumilist tunnet, mis mind aias valdab. Abimaterjalidena kasutan kohapeal tehtud fotosid, GoogleMaps´i tänavavaateid ja Maa-ameti kaardirakenduse aerofotosid. Nn linnuperspektiiv tekib minu peas iseenesest. Ma ei kasuta droonifotosid.
Olen majadest illustratsioone teinud alates 2019. aastast, kui joonistasin oma esimese advendikalendri, millel kujutasin kolme kaunist Nõmme puitmaja. Sellele järgnes Nõmme linnaosavalitsuse poolt tellitud Nõmme teemaline kalender ja eratellijatele joonistatud illustratsioonid. Edaspidi olen kalenderid joonistanud veel Mustamäe linnaosale, ESTO tellimusel Eesti majadest üle maailma. Pooleli on Kristiine linnaosa 2026. aasta seinakalender.
Puhkus loomaias
Pirita päevakeskus
mai - juuni 2025
Olen Nõmmel elav vabakutseline kunstnik, illustreerin raamatuid ning joonistan pilte loomadest, kodumajadest ja Nõmme miljööst.
Alustasin loomade joonistamist üle 30 aasta tagasi Tallinna Loomaaias graafik Sandor Martin Sterni juhendamisel ja teen seda siiani.
Lisaks olen diplomeeritud aia- ja maastikukujundaja ning mul on magistrikraad EKA arhitektuuri - ja linnaplaneerimise erialal.
Tavaliselt võib loomaaias loomadega suhestuda läbi vaatamise, kuulamise ja haistmise. Vahel harva saab loomi ka silitada või toita. Mina ja veel mõned inimesed joonistavad. Miks me seda teeme? Looma joonistamine annab niisama vaatlusele juurde mitu olulist nüanssi: läbi silma ja käe koostöö saame kogemuse looma kujust, faktuurist, liikumisest ja värvist. Kujutis ei peagi tulema nii väga sarnane, ka udune ebamäärane kriipseldus on piisav, et saada hoopis teistsugune kogemus, kui looma ainult vaadeldes.
Looma skitseerimine on pidev enda proovile panek - et kas seekord suudan eluka paberile kinni püüda. Teisalt on visandamine seotud unelmaga need kaunid olevused koju kaasa võtta. Kui loomaaiast lahkun koos õnnestunud joonistusega, siis on tunne, nagu oleksin mõne looma puurist kaasa võtnud.
Viimasel ajal olen hakanud ökoloogilise kriisi taustal mõtlema loomade joonistamisest, kui dokumenteerimisest. On ju ajaloostki teada, et mõnda looma tunneme vaid kunagiste loodusuurijate kirjelduste või joonistuste põhjal. Minu nn. dokumenteerimine ei ole niivõrd teaduslik liigi fikseerimine, kuivõrd konkreetse looma kunstiline portreteerimine. Seejuures ei ole eesmärgiks lõpetatud staatiline pilt, vaid mitme visandi kaudu vaataja silmis tekkiv mitmemõõtmeline isend, ainult talle omase liikumise ja iseloomuga.
Tubane loomaaed
Iru hooldekodus
märts- aprill 2025