Nõmme inimesed ja majad
2020 aasta lõpus tehti mulle ettepanek illustreerida Nõmme linnaosa igaastane kalender. Võtsin sellest võimalusest kohe kinni, sest põlise nõmmekana teadsin Nõmmet hästi. Nõmmel ringi jalutades imetlesin väga Nõmme kaunist arhitektuuri ja tundsin magusat igatsust mitmete hoonete suhtes. Nende hoonete üles joonistamine tegi mind aga õnnelikuks.See oli põnev töö - tahtsin paljude ilusate hoonete hulgast kujutada võimalikult Nõmmele iseloomulikke maju, tähelepanu pöörates Nõmme kuulsamatele arhitektidele nagu E. Velbri, Fr. Wendach ja J. E. Kuusik jt. ning näidata kõikvõimalikke töid ja tegemisi, mis meid, nõmmekaid iseloomustavad. Peitsin piltidesse positiivselt meie globaliseerumist ja moodsat eluviisi aga samas väärtustasin ka vanu kombeid ja töid, mis võiksid olla Nõmme identiteedi osa.
Inimeste kujutamisel enamasti ei võtnud eeskujuks konkreetseid inimesi va. augustikuu pilt, kui mõtlesin Elo ja Friedebert Tuglase peale. Mõnel pool olen kasutanud prototüübina oma pereliikmeid. Sarnasus mõne teise inimese ja joonistatud tegelase vahel on juhuslik.
Meelega jätsin joonistustelt peaaegu välja autod, et näidata oma autovastasust ja protestida vaikides Nõmmet läbiva massiivse transiitliikluse vastu, mis halvendab märkimisväärselt meie kõigi keskkonda. Teisest küljest kujutasin igal pildil lisaks inimestele ka loomi ja taimi, keda või mida võib Nõmmel kohata.
Nüüd on kalender valmis ja ilmselt juba nõmmekate postkasti potsatanud. 2022 aasta alguses on oodata ka kalendri joonistustest näitust.
Siinkohal avan natuke iga pildi tausta eraldi:
Jaanuaris on kõik uus ja värske, seepärast oli siin pildil paslik kujutada head uut arhitektuuri kõrvuti vana hästi restaureeritud hoonega ning loomulikult meie kõikide ootust korralikule talvele - palju värsket lund. Aasta algus on lootusrikas ja heade mõtete aeg. Abivalmidus ja positiivsus ning palju värskes õhus liikumist on head lubadused uude aastasse.
(Inspiratsiooni sain Hiiu-Suurtüki tänavalt)
Selle kuu märksõnad on vastlad ja vabariigi aastapäev. Piduliku ja südamliku meeleolu loomine on suur kunst ja nõuab mõningast vaevanägemist. Pillimängijatest sõprade olemasolu sellistel üritustel on väga suur väärtus. Isamaalist meelolu väljendav arhitektuur on minu jaoks funktsionalistlik. Esimese vabariigi aegu moodi tulnud minimalistlik ja valge arhitektuur sobib suurepäraselt Nõmme mändide alla. Siin pildil peidab ennast ka üks loom, keda Nõmmel üllatuslikult võib kohata. Hoidke alt Nõmme kanapidajad!
(Parempoolne maja on kõikides Eesti funktsionalistlikku arhitektuuri käsitlevates teostes mainitud arhitekt E.J. Kuusiku projekteeritud Sihi 83 ja vasakpoolne Nurme 46. Selle hoone arhitekti ma kahjuks ei tea)
Märts on selline aeg, kui inimesed hakkavad juba talvest väsima ja haigused kipuvad kimbutama. Nõmmel on alati lohtu ja rohtu haiguste vastu saadud Mai tänava apteegist, mis nüüdseks on oma uksed sulgenud. Roheline maja pildi allservas on tänukummardus vanale Mai tänava apteegile.
Enamik maju Nõmmel on puuküttega ja märts on see kuu, mil tasub järgmise talve puud ära tellida, et need augustini saaksid riidas kuivada. Samuti on märts tänu libetatele tänavatele tõukekelgu kuu ja 8. märtsil on kõigil meestel käes lilletuutud.
(Pildi esiplaan on inspireeritud Mai tänavast, tagumine pool Idakaare tänava hoonestusest.)
Aprill ja detsember on sellised kuud, mil võib kohata üleloomulike olendeid. Aprillis on nendeks lihavõttejänesed ja lihavõttenõiad. Et see kõik on pisut salapärane, pidi ka maja olema salapärane. Tahtsin siin demostreerida Nõmmele nii iseloomulike romantilisi tornikesi ja verandasid. Lihavõttepüha hommikune munade otsimine on lapsepõlve üks armsamaid mälestusi.
(Püüdsin kujutada siin Nurme 43 imelist puitvillat ja Vana-Mustamäe 25 kiviväravat)
Eestimaa maikuu on ideaalis juba selline, kui saab esimesi õuepidusid korraldada. Ajal, mil neid pilte joonistasin muutus kevad nii hoogsalt, et ei jõudnud kõiki lilli siia pildile ära joonistada. Aga maja pidi olema maikuus kindlasti Mai tänavalt ja väljavalitu, Mai 11, on mulle, kui romantikule, tõeline maiuspala.
Aiapeod on üks nõmmekate privileege. Eriti toreda on veel sellised peod, kus mitu põlvkonda kokku saab. Jah, eks see maikuu üks ilus kudrutamisekuu ole!
Ikka aiapidude lainel! Juuni kõige olulisem sündmus on kahtlemata jaaniõhtu. Valged suveööd on aeg, mil tasub end laadida talvise pimeduse jaoks. Lõkke valgel istuv peoseltskond tundus kõige paslikum kujutada Nõmme kõige maaarhitektuursemal taustal. Arhitekt Erika Nõva projekteeritud majade grupp ja planeering Tähetorni tänaval on Nõmme kontekstis üsna eriline, sest nende hoonete juurde oli ettenähtud ka loomapidamise võimalus. Joonistatud maja modelliks olnud majapidamises (Kadaka pst 120) mäletan ma mitte väga ammu aega tagasi hobuseid peetavat. Bussiga mööda sõites, katsusin siis alati ratsusid silmata. Samuti on sellel majal üks vähestest rookatustes Nõmmel.
Sel kuul saabub kindlasti suvesoojus. Aknaid võib hoida terve öö ja päeva lahti ning pole mugavamat sõiduriista palaval suvepäeval, kui jalgratas. Siis, peale tolmust mändide õitsemist, võib Nõmmel aknaid pesta. See on tore töö perega koostegemiseks. Ja jälle on siin üks lapsepõlve soojemaid mälestusi - värskete Nõmme turu maasikate söömine piima ja suhkruga.
(Modellideks Sihi 24 ja Sihi 11)
Suvelõpus on kõik korralikud Nõmme aiad krõbedaks kuivanud. Kõige õigem peenratüüp Nõmme aeda on kiviktaimla - selle taimed taluvad kuiva ja taastuvad kiiresti peale põuda. August on omamoodi nukker aeg, kõik küpseb ja vananeb oma ilus ja suursugususes. Seepärast tahtsin siin kujutada rahulikust ja idüllilisust, mis saavutatakse vaid läbi elukogemuse. Inspiratsiooniks kasutasin Frideberg ja Elo Tuglase maja ja aeda, mis enne sõda kuulus Marie Underile ja Artur Adsonile. Kaunid kunstid ja looduslähedase aia rajamise kunst olgu nõmmekate pärisosa!
Nõmme kõige hubasem koolimaja ja tõenäoliselt Tallinna üks ilusaimaid. Arhitekt Friedrich Wendach.
See pilt on tänukummardus minu esimesele koolile. Minu jaoks on väärtuslik, et lapsed lähevad kooli ise, kas jalgsi või rattaga. Teine tõeliselt tore kogukondlik komme on õunte jagamine. Esimesena nägin seda Viljandis ja nüüd on see õnneks ka Nõmmel levinud,
Nõmme arhitektidest on minu vaieldamatu lemmik Edgar Velbri, kes on selle maja, Kastani pst 9, autor. Ja korstnapühkijad on nõmmekate hulgas vaieldamatult au sees. Tänu sellisele hulgale sügisest kevadeni tossavatele korstendele ei ole Nõmme tegelikult globaalses mõistes üldsegi väga roheline koht. Aga nii mõnus on talvel kodune puuküttega ahju soojus ja ahjupoti road tulevad ka puuahjus hästi välja.
Mul paluti oktoobrikuusse joonistada ka Nõmme lipp aga unustasin selle ära. Retro põrnikabuss tuli aga täitsa Nõmme lipu värvides ja paigutasin siis lipud selle külgedele.
Ei saa Nõmmest rääkida, ilma et mainiks Nikolai von Glehni. Aednikumaja ja romantiline torn Lossi tn 15 on üks neist Nõmme ehitistest, mida seostatakse von Glehniga. Ukse avas seisev suur kogu võikski olla tema ise. Torniga sobis nii hästi romantiline kuuvalgus ja lõbusad kadrisandid. Kahjuks on santimise komme hakanud unustusse vajuma. Minul on küll hea meel, kui santijad meile mardi- ja kadripäeval head maja- ja pereõnne sooviks.
Plaanisin alguses detsembri pildi uhkeks jõululaadaks ja -mölluks. Kui sellest oma kaasale rääkisin, siis arvas ta, et jõulumöllu on meil niigi liiga palju, et las olla pigem vaikne ja mõtlik. Otsustasin siis tema nõuandeid kuulda võtta ja katsusin pildi teha hubase ja tasase, kuigi valitud maja asub Nõmme kõige suuremas liiklussõlmes (Pärnu mnt 322). Inimesi on pildil küll vähevõitu, kuid see-eest on seal palju linde - nõmmekate armsaid abilisi aias. Aitäh teile!
Punase mütsiga mees võiks ju olla jõuluvana? Samas võib ta olla ka lihtsalt kojujõudja. Eks jõulud ju olegi omamoodi kojujõudmise aeg.
AITÄH, ARMAS NÕMME!