ROoSiAED

Et kõik ausalt ära rääkida pean alustama Nõmmelt - 2020. aasta lõpus tehti mulle Nõmme Linnaosa Valitsuse poolt üllatuslikult ettepanek illustreerida Nõmme linnaosa iga-aastane kalender. Haarasin sellest võimalusest kohe kinni - põlise nõmmekana tean Nõmmet hästi ning imetlen väga Nõmme erilist arhitektuuri ja loodust ning sellest illustratsioonide tegemine tõotas pakkuda suurt naudingut. Need illustratsioonid on väljas ka sellel näitusel.

2022. aasta Nõmme kalender inspireeris Mustamäe inimesi ning minult sooviti tellida 2023. aasta Mustamäe kalendri illustreerimine. Hetkeks olin ehmatanud! See, mis mind algselt inspireeris Nõmme puhul – individuaalelamute arhitektuur – puudus ju Mustamäel pea täielikult. Pealegi oli Mustamäe mulle suhteliselt tundmatu: jah, olin siin keskkoolis käinud, mõned minu parimad sõbrad olid siit pärit aga üldjoontes on Mustamäe linnaosa, millest tihti vaid läbi sõidan. Kuid siiski otsustasin väljakutse vastu võtta, sest inimesed on kõikjal ikkagi sama vahvad ja nagu arhitektuuriajaloolane Epp Lankots piltide kommentaariks tabavalt märkis: „ Aeg on modernism nunnuks joonistada“.

Tänu arhitektiharidusele on Mustamäe modernismi ideed ja minimalistlik funktsionaalne arhitektuur mulle tuttav teema. Mõte, et kõik vajalikud elufunktsioonid, nagu haridusasutused, kaubandus ja kultuur ühte kvartalisse ehk mikrorajooni koondada, nii et põhimõtteliselt poleks vaja suuri automagistraale päeva jooksul ületadagi, on ju täitsa tore ja inimsõbralik. Samuti on tore ja vägagi tänapäevane, et majad moodustavad hubaseid hoove, kus on võimalik kõikide sotsiaalsete gruppide suhtlus. Et mul aga puudus reaalne Mustamäel elamise kogemus, siis enamiku inspiratsiooni sain Mustamäelt pärit inimestega suheldes, jalutades ja ka kogukonna lehekülgi FB-s jälgides. Esimesest vestlusest peale oli selge, et kui Nõmmel ma auto kujutamise peaaegu välistasin, siis Mustamäel ei tulnud autode mittejoonistamine kõne alla. Kuna aga olen paadunud jalakõndija, siis joonistasin võimalikult palju ühistranspordi masinaid.

Iga pilt on joonistatud konkreetset kohta silmas pidades. Loodan, et enamik kohti on ära tuntavad! Valikus on Mustamäe linnaruumi identiteediga seotud paigad nagu Männipark ja Parditiik aga ka vähem tuntud kohti nagu Mustamäe kirikuhoone. Ka funktsioonide poolest katsusin esitada enamvähem kõike, mis Mustamäel leidub – elamud, kauplused, magistraalid, haridusasutused, kultuurikeskused ja pargid.

Hea mustamäelane ja teised, kes te minu pilte olete nautinud ja mulle rõõmsat tagasisidet andnud! Mustamäele joonistatud piltidel ei ole kujutatud võib olla nii väga hubast linnakeskkonda ega värvilisi maju. Aga see-eest on inimesed nendel piltidel ikka sama rõõmsad, positiivsed ja entusiasmi täis, nagu Nõmme kalendri piltidel ja nii nagu mulle meeldiks, et alati oleks. Mul on tunne, et just inimesed on seekord need kangelased, kes muudavad joonistatud maailma värviliseks. Seega, olge just sellised nagu te olete, olles head nii enda kui ka teiste vastu. Aitäh vahva Mustamäe!

Head piltide nautimist!

Jaanuar

Aasta kõige esimene kuu on ikka pidulik ja värske. Seetõttu ei suutnud alla suruda kiusatust, siin värsket lund demonstreerida, kuigi aeg on näidanud, et selline vaatepilt on meil kaunikesti harvaks jäänud. Aasta esimene tööle tõttamine on kindlasti ka pisut erilisem, kui tavaliselt. Kas või seegi, et saab üksteisele „Head uut aastat!“ soovida. Siin pildil on mul üks salasoov, et paneksime tähele ja hindaksime neid töötajaid, kes hoolimata suurtest pühadest, meie igapäeva elu normaalsena hoiavad – kojamehed, bussijuhid, poemüüjad - „Olge tänatud ja hoitud!“.

Mustamäe hoonestus kuulub suures osas „nõukaaega“. Viimasel ajal on siingi ehitatud hulgaliselt tänapäevaseid hooneid. See linnaosavalitsuse ja kultuurikeskuse „Kaja“ hoone on tore näide paikade vanade nimede säilimisest, hoolimata sellest, et funktsioon ja välimus on pea täielikult muutunud. Ikka teavad kõik seda hoonet kino „Kaja“ nime all. Samuti on aasta esimesel pildiga mul au tänada Mustamäe Linnaosa Valitsuse inimesi, kes kalendri idee algatasid.

Kultuurikeskuse Kaja hoone on projekteeritud arhitektuuribüroo BOA poolt.

Veebruar

Talv edeneb ja Tartu maratoni jaoks treenivad ka mustamäelased. Parimad suusarajad rajad selleks on Nõmme-Mustamäe maastikukaitse alal ehk Sütiste metsas ja mitme põlvkonna üks kurikuulsamaid kelgumägesid on „Vanakas“. Jalutasin inspiratsiooni kogumiseks Nõmme-Mustamäe nõlval ja sain aru, et „Vanakas“ on ikka liiga „hull“ mägi, et seal tänapäeval kelgutamist kujutada. Pealegi asub see Mustamäe piiridest väljapool. Seega on Mustamäe parim vastlaliu koht ilmselt paarsada meetrit edasi asuv „Lamekas“.

"Lamekalt" avaneb ilus vaade tumeroheliste mändidega palistatult modernistlikule arhitektuurile. Eriti effektsed on regionaalhaigla kompleksi valendavad tornid.

Vahva, et meie vabariigi sünnipäev tavaliselt vastlaajaga kokku langeb – enne suurt kukli ja kringli söömist on kasulik natuke koos sõpradega liugu lasta!

Märts

Märts on meie esimene kevadekuu. Küll tahaks, et lumi sulaks ja rändlindude parved juba tuleksid! Tegelikus on paraku teine, lund ja lobjakat jätkub aprilligi. Aga märtsis võib juba unistada, et kohe on tulemas kõrge taevaga säravad kevadpäevad. Ning õnneks on märtsis tänu lillepoodidele juba palju kevadlilli ja veel toredam on see, kui ühel päeval on kõigil meesterahvastel lilled käes.

Sõpruse puiestee äärne seitsme tornmajaga ilmestatud tänavafront on esimene pilt, mis Mustamäe arhitektuurile mõeldes meenub. See on stiilne ja visuaalselt sümpaatne ühiskondlike pindade ning elamispindade kooslus.

Liivaku ja Vambola peatused on need kohad, kus meie pere vanasti linna sõites number 10 bussi trolli vastu vahetas. Seetõttu tuli siin tihti seista ja oodata. Lapsena tundus elu taolistes majades väga ihaldusväärne. Häbenesin sõprade ees meie Pääsküla kodu vana parkettpõrandat ja eestiaegset mööblit. Lakitud pruun sektsioonkapp ja Standardi tugitool oli unistuste normaalsus. Minu noorem õde unistas samuti Mustamäe korteris elamisest ja ,et me tuleksime siis kõik külla ning tooksime kingituseks kaelakee.

Aprill

Minu jaoks on aprill ja detsember muinasjuttude ja üleloomulike nähtuste aeg. Parditiigi ümbruse mets on täis salapära ja hämarust, nii et ma olen päris kindel, et teatud pikk-kõrvad seal lihavõttehommikuti ringi kalpsavad. Ja kui on juba olemas lihavõttejänesed, siis miks mitte uskuda, et naaberkorteri proual võivad olla tutvused ka teiste muinasjututegelastega.

Aprillis saab teha soodsal kevadel koos perega esimese jalgrattatuuri. Imestan, et miks mustamäelased nii vähe ratastega ringi liiguvad, kuigi selleks sobivaid kõnniteid ja ruumi on päris palju. Äkki on probleem selles, et inimestel pole rattaid kusagil hoida? Ehk on jalgrattamajad teema, mida tasuks Mustamäel kaaluda?

Mai

Kevad on täies hoos ja mai on aeg, kui kõik lausa pakatab elujõust. Pulmad on samuti inimeste kõige suurem ja rõõmuküllasem pidu – hetk, kui rõõmustame kõik oma elususe ja koosolemise üle. Tähelepanelik vaatleja leiab pildilt 5 erinevat eluetappi – kokku üks elukaar. Huvitav on erinevalt koos olla ühes maailmas.

Mustamäe kirik on üks selline paik, mis on veel pisut salajane. Vähesed teavad, kus see asub – nii uus on veel see hoone. Modernistlik paneelmaja arhitektuur ümberringi on väga funktsionaalne ja seega üdini materjalistlik. Seega kiriku ülesanne on luua siin vaimset aurat. Väga tervitatav nähtus selles keskkonnas.

Kirikuhoone projekteerijad on Karisma arhitektid.

Juuni

Männi park on Mustamäe identiteedi looja. Värske uuenduskuuri läbi teinuna, on see tõeliselt meeldejääv linnu- ja sipelgakujuliste atraktsioonidega kogupere park (maastikujundus Lidia Zarudnaya ja Lootusprojekt). On täitsa põnev, kuidas väike linnu- ja putukamaailm, mida me peaaegu ei märka, on suurendatud inimest füüsiliselt mõjutavaks. Männi pargi nautimiseks on hulgaliselt mõnusaid istumiskohti ja vahvad laudteed.

Lausa lust oli jälle kujutada pildil erinevaid eagruppe samas hetkes ja keskkonnas. Avastasin hiljem, et täiskasvanud mehed jäid pildile joonistamata – küllap on see minu peegeldus meie tänapäevast, kus parki ja loodust nautiv mees pole just tavapärane.

Juuli

Inspiratsiooni kogumise ajal räägiti mulle mälestus, kuidas vanaisa tavatses suvel autot majadevahelise garaaži juures putitada. Sellele detailile katsusin lisada veel kesksuvist kuumust; marakratt-orava, kes mööda majaseinu lahtisi aknaid jahib; mööda katuseid mängiva poistekamba ja trepikoja ukse ees lillepeenart hoolitseva vanaproua. Mustamäel jalutades on üks minu meelistegevusi vaadelda isetekkelisi lillepeenraid trepikoja ukse-esistel. Mõnikord on need väga põneva liigivalikuga ja enamasti väga hästi hoolitsetud mini-aiad.

August

Mustamäed uurides avastasin, et kvartalisisesed kõnniteed läbivad väga idüllilisi majade vahelisi parke. Liiklusmüra kostub siia vähe, puud on suured ja loovad mõnusaid mikrokliimaga alasid. Väliseluruumi mitmekesine kasutamine on Mustamäel teema, mille jaoks on siin palju võimalusi ja ka arenguruumi. Sestap tõin siia pilti kokku harrastusi, millele saame suvel soojaga erilise naudinguga anduda – koerte jalutamine, linnaaiandus, vabaõhu lauamängud ja pillimäng ning päevitamine. Tahtsin oma mängulises fantaasias ka ühe boamaoga jalutaja pildile panna aga otsustasin siis ümber, sest tegu on keelatud tegevusega ja joonistasin ühe mao hoopis korteri aknale.

September

Kindlasti tahtsin piltidel kujutada Tallinna Tehnikaülikooli hoonet, mis on üks esimesi rajatisi Mustamäel ja mõjutas ka oluliselt Mustamäe arengut. Loomulikult on september selleks parim kuu.

Üliõpilas-eluga kaasneb tihe sotsiaalne suhtlus ja loodetavasti palju elutervet huumorit. Seda siin katsusingi kujutada. Parklas on ebaharilikult vähe autosid - nii vähe võis neid seal tõesti 80ndatel olla.

TalTec´i peahoone kuulub eesti arhitektuuri kuldvaramusse ja selle üks autoreid on arhitekt Uno Tölpus. Sellist hoonet oli mul muidugi põnev joonistada – proportsioonid ja kompositsioon on judinaid peale ajavalt ilus ja põhjamaine.

Oktoober

Oktoobripildile oli algne plaan, et kujutaks trikiväljakut Kännu-Kuke kompleksi taga huvikooli juures. Minul oli aga hinge peal Kännu-Kuke ABC-kompleks ise. Jälle üks suurejooneline arhitektuuriobjekt, mis ilmselt on kadumas igavikku – autoriks Peep Jänes. Teine objekt sealsamas kõrval, mis mitme mustamäelase meenutustest läbi käis, oli suur rändrahn. Selle otsas on paljud Mustamäe lapsed oma kodu-kooliteel aega veetnud. Lisaks tahtsin teha ometi ühe pildi, kus sajaks vihma ja sellega koos käivad muidugi seenekorvidega seenelised. Ning taas kord propageerin ühistransporti! Ja veel – trikiväljakut jäi markeerima siiski kolm noort trikitajat koduteel.

November

Oli veel üks koht, mida kindlasti pildile tahtsin jäädvustada – see on Pöörise elurajoon. Viimastel aastatel on kinnisvara arendused Mustamäel hoogustunud. Pöörise on just selline uus kant. Sümpaatne on see majadegrupp mulle ilmselt mänguväljakul paikneva uskumatult kurvatuurse betoonist taiese tõttu (autoriks Raiko Reinson ja see sai 2018. aastal Parima Betoonehitise eripreemia). Tore, kui kinnisvara inimesed näevad ja arendavad uute kvartalite maastikukujunduse poolt.

Selle pildi joonistamise ajal oli mul ikka veel lahendamata probleem, kuidas anda edasi Leiburi saialõhna, mida mitmed mustamäelased mälestustes olid meenutanud. Viimases hädas joonistasin pikad saiad koju tõttava üliõpilaspaari toidukotti. Ja taas veenan kasutama õueruumi igal aasta-ajal.

Detsember

Ja ongi aasta viimane kuu – kaunis kuusk ja lõbus liuväli. Taamal paistab jällegi „nunnu modernism“ - ilusa katusemaastikuga tornelamud, mis eristuvad vormilt teistest Mustamäe kõrghoonetest. Männipark on taas esindatud ja ma arvan, et see tõesti väärib seda. Siia on ehitatud väiksemal ja hubasemal kujul meie oma kodumaine Bernhard Tschumi arhitektoonika – pean silmas punase metallkonstruktsiooniga pargipaviljoni.

Selle pildi joonistamisega juhtus joonistuslaual väike loominguline ime – tegelased minu tuššisule all hakkasid elama, ning oma vigureid tegema ja ma nägin, mis liuväljal sel õhtul edasi juhtub. Sain aru, et pean looma sellest pildist advendikalendri, et ka teised saaksid nendest sündmustest osa. Nii Hooandja abiga sündiski! Olgu Männipargi advendikalender põhjalikele Mustamäe-huvilistele boonusavastus!

Esikaas

Hea mustamäelane ja teised, kes te minu pilte olete nautinud ja mulle rõõmsat tagasisidet andnud! Mustamäele joonistatud piltidel ei ole tõesti väga hubast linnakeskkonda ega värvilisi maju. Aga inimesed nendel piltidel on ikka sama rõõmsad, positiivsed ja entusiasmi täis, nagu eelmistel, Nõmme kalendri piltidel ja nii nagu mulle meeldiks, et alati oleks. Mul on tunne, et just inimesed on seekord need kangelased, kes muudavad minu maailma värviliseks – olge just sellised nagu te olete, püüdes olla head nii enda kui ka teiste vastu.

 Aitäh, vahva Mustamäe!